reede, 2. detsember 2011

Kord lõppeb kõik

Inimene selles elus kõik kaotab,
enne veel oma tunded teiste ette hooletult laiali laotab.
Ta vaevu kõnnib elavate ja surnute piiril.
Viimasel hetkel haarab kellegi tugevast käest
ja kuuleb sõnu: "pea vastu, püüa kõigest väest".

Tahaks mõelda, et elu on ikka nii lapsikult lihtne.
Naeraks üksinda üht vaikset naeru,
ainult armastaks ja kedagi ei vihkaks
kuulaks ära teiste mõtted ja vastaks vaevu.
Kedagi halvustavalt solvata ei tihkaks.

Kord lõppeb kõik,
see on kurb, aga vajalik tõik.
Pole mõtet nüüd raista sõnu,
teised tunnevad su valust vaid piinavat mõnu.
Sõnad lendaksid kiirelt minema tuulega,
pane parem kõik kirja ja ela edasi valust tuikava luulega.


-Zaara K


Kord lõppeb kõik


Elu on nii lapsikult lihtne:
naeran nurgas omaette üht naeru,
vaevu armust väljapoole näen neid sihte,
ei kedagi ära lükka oma tujust,
isegi ei tea, miks inimesed nii tihti on purjus.

Natuke aega suuremaks kasvad,
ning elurõõmu enam tihti ei haista.
Kellelegi ehk oma tunded välja laod,
kuid huvitav tal see tegelikult ei paista-
nii kaobki iga teine, end lihtsalt elust poob.

Viimasel hetkel aga keegi haarab ta käest
ja kuuleb sõnu: "Pea vastu, püüa kõigest väest."

Kord lõppeb kõik-
üks vastik, kuid mõistlik tõik.
Keda teist köidab su valu,
anu neid või palu,
elavad ikka oma elusalus.
Sõnad minema viib tuul,
pole nad püsivad ühelgi suul.
Paber aga, see on puu.
Puu on püsiv nagu taevane kuu.
Räägi tammele, räägi kasele,
nad kuulavad ammuli suu,
nagu jutustaks rõõmsalegi lapsele.

Kord lõppeb kõik-
üks vastik, kuid mõistlik tõik.
Kes teine tahab kuulda su valust,
kuid aega oma juttu raiudes,
tulevased lugedes kõik langevad jalust,
omaenese maailma eest varjudes,
sinu loomet kiites, lausa karjudes

-Glöckner

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar