teisipäev, 29. november 2011

Lambid

Kogu tänapäeva issanda päike on must,
ainult vaimu valdavat vabaduskaotust õhkub sust.
Eks me kõik sipleme üksi siin lampide all,
peas laiutab läikiv, hiilgav talv.
Vihm jäätub tühistest silmadest
ja maa katab veega hoolimata taevastest ilmadest.

Kõrvuni uppudes, kalkide lampide all
omaenese nutetud vees, krampides külmunud jalg.
Lõpuks me ehk isegi taipame ja endilt pärime küsivalt:
"Tead sa ka, et oled liialt valu täis nii püsivalt?"

Meie ju langeme,
meie, las me kõngeme,
sina aga oled noor.
Kodu on sul mitte tulvavees, vaid õnne pool.

Su ilu on sama kui maasikas talves,
miks on su süda siis juba lapsena vangis?
Kelle, mille vangis?
Kes võõpas su päikese mustaks,
miks aina põletad sa neid vastikuid lampe?
Nii me kõik ju hävime mustaks,
enesesse kasvama laseme teiste kõrge tamme

-Glöckner


Lambid

Kõik eile oli samamoodi,
lihtsalt valgus paistab silma eredamalt.
Sellega maailma valu toodi,
ning päike põleb läbi palju veredamalt.


Juba homme võib saabuda pimedus,
võib saabuda pikk ja piinav üksindus.
Võid elus esimest korda tunda, mida tähendab kibedus.
Samal hetkel võid aru saada, et siia ilma tulek oli ilmselt suur eksitus.


Aga sina, laps, ära nuta.
Eile sai öeldud, et kõik oleme võrdsed.
Siiski mõnel siin ilmas rohkem veab,
ikkagi mõni kõiki nippe ja vastuseid teab.


Teeme vigu nii tahumatuid ja rumalaid,
austame valesid jumalaid.
Kanname ennast kellegi teise süüks,
et see elu selle päikese all ennast ise müüks.

-Zaara K

laupäev, 19. november 2011

Palk

Ikka ja jälle näib mulle uduselt,
et mulle tehakse ette ja taha rohkem kui kõik:
minu eest mind rõivastesse aetakse,
toit ja arm mu suule asetatakse,
kuid töövägi ära ei ela sest palgapuudusest.

Tuimalt neil otsa vaatan,
nende pungil südameid laastan,
lootusenatukesega hingi saastan.
Ma näen, sa üritad
ja mina sind nüristan.

Ei ole vaja mind sopast pesta,
mulle unejutte aina ilusamaid vesta,
ära kangutada seda ettevaatuskesta,
ma ju ei oska seda hinnata,
kogu mu jalgealune on kindla pinnata.
Pigem tule ja oma käega näita,
kuidas ometi saaks ma enda küünla läita.
Ma leian, kui tark mõte oleks pugemine hüljata
ning lihtsalt aidata ja selgitada, kuidas endaga elada.

Te ei saa ju elada palgata
ning teid ei või ma hüljata.
Ehk ma kunagi oma tuletungla valgel
annan tasu teile, ja seda omal palgel.

-Glöckner


Palk


Salaja soovin,
et meile jäetaks me enda valikud, otsused, mõistused.
Üsna tihti keegi meist proovib,
et ei oleks me elud nii suured võistlused.



Tahan ise olla teistele vajalik,
siiski vist ei oska ja teised õpetavad mind.
Korraks isegi tahaks olla asjalik

ei tohi, mind laidetakse ja kiidetakse hoopis sind.
Avasid tõesti mu silmad
ja tegid minust päevavarga.
Rääkisid kokku maad ja ilmad,
manades ette pilgu rahuliku ja targa.
Loengu lõppedes mind kiidad ning jagad paar paitust,
et oskaksin hinnata ammu unustatud laitust.


Tunnen, et paned mind proovile
ja tulevikus kindlasti tuginedes teiste toetavale toonile
jagan armastust, hellust ja hoolitsust
tervele inglitekoorile.

See ongi see palk,
mida väärivad lemmikud,
mida väärivad ka kõik vaenlased, kes Jumala vermitud
Seda väärivad kõik,
sest see on siiski meie elu kõige suurem lõik.

-Zaara K