laupäev, 8. september 2012

Kodune paradiis


visake mind üle paradiisi ukse,
süda jätab vahele viimsegi tukse
ma ausalt ei pea nägema teid endaga jäämas
ükskõik, et mu uus kodu on natuke räämas

ümberringi kõik on kahtlaselt ere
ja eemal terendab üks helekollane kere
maismaal kutsume päikeseks
koduses paradiisis äikeseks

jalad on külmenud, aga ei ole hullu
nii oli ka maismaal, nii oli ka mullu
ma vabatahtlikult tulin
kõrvus kostub ühe kauge jõe vulin

mulle lubati üksindust, vaikust ja rahu,
lubati ruumi, kuhu kahekesti ei mahu

-Zaara K


Kodune paradiis

Me elame armastusest üle tee,
sest armunud kõik on võõrad.
Meid ühendab vaid su kadund pärlikee,
ning äike, mis kõikjal taevas lõõmab.

Siin ei tunne sind päriselt keegi,
ei näe su sisemist sünget leeki
paremini tuttavad needki,
kellest ausalt lugu sa pead
kui võõrad, kes sind tegelt ei tea.

Aga mind sa sinisilm õppisid,
seepärast su elupäevad lõppesid,
üle paradiisi ukse visati,
kaasa üksindus lisati.
Sa olid mu vaikiv rahu,
aga sinna ma enam ei mahu.
Sa olid mu vaikiv ilu,
aga liiga pisike on uksepilu.

-Glöckner

Minek ja tulek


Kuhu Sa lähed?
Viid endaga kaasa kuu ja kõik tähed.
Päikesevalguse musta looriga katad.
imelise olemise lihtsalt maa alla matad.

Ma iseendaga jälle juttu vestan.
olen ja ootan, lõpuni kestan.
Mu mõtteidki keegi enam kuulda ei palu,
kõik see on üks tohutu piin ja valu.

Sind praegu ei ole, aga armastust valmis sean.
Valmistun ette, sest see on mu kohus, ma lihtsalt pean.
Su tagasitulek on tähtis ja suur,
Sa oled mu tunnete imepisike puur.

Mulle isegi meeldib, kuidas Sa mulle mõjud,
kuidas Sa mu mõtetes lihtsalt niisama hõljud.

-Zaara K


Minek ja tulek

Täna meile koju vihma toodi
ning sina jäid sügavale voodi.
Meid kahekesi igavaks loodi,
kuid sust oma sai, kui sind toodi.
Veel õhtusöögi sul voodisse tõin
ning ukse selja taga kinni lõin.

Ma iseendaga jälle juttu vestsin
olin ja ootasin, lõpuni kestsin.
Iga hetk kukkusin pahupidi hukku
sest nägin eemal seda habrast nukku
Arvasin, aga ei tundnud, et tahan teist.
Arvasin, aga ei tundnud, et ei hooli meist.

Täna meile jälle vihma toodi
ning mu endakeskne minevik ära poodi.
Arvasin, tundsin, et mu tulek oli suur,
arvasin, tundsin, et oled mu tunnete puur.
Õhtul korterit avasin, vabandust valmistasin.
Su eest avastasin, üksisilmi nutta lahistasin.

-Glöckner

reede, 7. september 2012

Kriis


vaiksed ja ohutud mõtted
röövivad aja,
jääb vaid sinu hääle talutav kaja

kuhu kiirustad, mu tööloom?
keda kardad, mu ööloom?

sul on loomekriis
sul on juba hoiak selline, et mis siis
mul on ka kergelt ükskõik
see on ju ainult sinu elust üks meeletult väike lõik

ma ei leia, et peaksin sind päästma
ma ei taha sind kuulata, aidata, headusega säästa

tuleb elada üle see kriis
võtku see aastaid siis neli või viis

kui kõik saab korda ja elad selle üle,
siis tule ja ma kallan su uuesti oma armastusega üle

-Zaara K


Kriis


Kardina tagant paistev on pime
ning mu näos valitseb koolnusine.
Kardina ees paistad sina,
ütled mulle, et minema mine.

Kuhu ma kiirustan,
kuhu see viib?
Miks mind kihutad,
ma ju elan siin...

Pidevalt uinun öösel kell kuus,
viimne suits ikka veel suus.
Ärkan alati päeval kell kolm,
ei sind, ega hommikut enam polnd.

Ei taha enam tööd,
seda öist miljööd.
Aita mind siin,
kas näed, mul on kriis?

-Glöckner

Tütarlaps

Ma tahan rääkida,
aga vaikides.
Head näha kõikides,
aga sinu silmadest lähtuda.
Enam mitte lõhkuda,
võideldes lahkuda,
vaid sulle asu pakkuda.
Tütarlaps, kes sa oled?
Tütarlaps, miks minusse poed?

-Glöckner

Noormees

Ma tahan kuulata,
aga mitte sind.
Ma tahan olla,
aga mitte puurilind.
Läbi sinu silmade kõike näha on hea,
nii suudeldes kaotame mõlemad pea.
Enam ei taha su varju jääda,
ei taha suudelda su jalgu ega lakkuda käsi, mis minu kätest on kenamad.
Loodan, et sul on mulle pakkuda midagi enamat.
Noormees, kust sa tuled?
Noormees, miks mind nähes silmad suled?

-Zaara K

Kaks aastat


Kaks aastat on läinud
ja ma pole sind isegi näinud.
Meri kõrgub üle mu kere,
varsti seisma jätab mu vere.

Ma ütlen, et tahan sind,
ometigi kardad mind.
Kaks aastat on läinud,
ja ainult teineteise jälgedes oleme käinud.

Kaks aastat on läinud.
Meie aga...mis läinud see läinud.
Sa ju teadsid, olid siin varem käinud.

-Glöckner

Kaks aastat

Kaks aastat oleme teineteisel külas käinud,
igal öösel üksteist unes näinud.
Keha on paigal,
pikali vaibal,
aga mõtted on lennus.

Pole sind kunagi päriselt tundnud,
pole huvitunud ja pole vajadust tulnud.

Ära ütle, et sa tahad mind,
ma ju sellepärast kardangi sind.

Läheb ilmselt veel vähemalt kaks aastat,
lõhud ja laamendad, tervet maailma laastad.
Siis võin öelda, kas tahad mind või mitte,
siis alles näen, kas oled valmis kasvatama titte.

Tol hetkel ma tõesti loodan,
mõttetult unistusi toodan,
et sinust saab mees,
kes seisab vapralt oma naise ees.

Meie aga.. mis läinud, see läinud.
Ma ju teadsin, ma olin su kõrval varem käinud.

-Zaara K

Hommik


See on üks neist hommikutest,
kus päike pole tõusnudki,
hommik, mida paljud pole märganudki.

Küsisin, kuhu sa vahepeal kadusid.
Vastasid, et pole lahkunudki.
Mõtlesin, et ehk valetad,
kuid kohe tundsin end haledalt.

See on üks neist hommikutest,
kus ma ei tõusegi.
Hommik, mil su voodist ei lahkugi.

-Glöckner

Hommik

See ei ole üks neist hommikutest,
kus päike oleks juba tõusnud,
hommik, mida kõik oleks märganud.

Lõpuks sa ikkagi ärkasid,
ilmselt mind nüüd kohviaurude pärast märkasid.
Sa olid magades nii kaunis,
ärgates üks lind sulle aknataga laulis.

Küsisid, kuhu ma vahepeal kadusin.
Mitte kuskile! Ma ei ole lahkunud su juurest.
"ma olin magades üksi, ma ju adusin"

Ma kinnitan
see on see hommik,
kus päike tõuseb sinu pärast.
Aga sina ei pea tõusma,
minu voodist lahkuma.
Ja ma tean, et sa ei lähe,
nüüd parem vaikime, sest hääl on mõtete vahetamisest kähe.

-Zaara K

kolmapäev, 22. august 2012

Sinu muusa


Su kannul ma käin, Su loomingut austan,
veel ühe luuletuse lisan nüüd kausta.
Tead, tunned mu käike, vastu pead üllalt,
vahel Sulle aitab ja kõigest saab küllalt.
Ma olen Su loovust hävitav muusa,
komistan, kukun, ära löön puusa.

Käest kinni ja aitasid püsti mind,
vaatad silma, minestan, tean, mis on selle hind.
Toibun ja märkan, nean end ja ärkan.
Tean, Sind ei ole, tean Sa ei tule.

Olen Su loovust hävitav muusa,
kes kord ära lõi puusa.
See väike ja rumal ja abitu tüdruk,
kes Sulle tõi lilli, kes ei unustanud ära.
Kes nutmast end leidis, kui avastas, kuhu end peitsid..

Kaon voodisse, silmadki sulen ja jälle Sind näen.
Tean aega on vähe, tean alles vaid tund.
Äratus. Ärkan ja Sind jälle pole.
Lähen õue ja taaskord on ilm nii kole.
Jälle üks päev, saaks ometi nüüd öössse,
siis kannul Sul käiks, siis jälle Sind austaks.
Ilmsi nii inetu, aga unes on tore.

-Zaara K

Minu muusa

Keegi tammub mu jälgedes,
kogu mu ealeski tehtut jälgides.
Minust siiani õhtuti kirjutab luuletusi,
ehk ta igatseb veel taga aega,
mil ta tunded talle enesele kuulusid,
sest enam neid minust ei eralda isegi saega.

Praeguseks ma juba tean ta käike,
kuid endiselt neile vastu pean üllalt.
Vahel mulle aitab,
kõigest sellest saab küllalt,
kuid kuidas Sind laita,
Sa armsake nii väike?

Sa oled mu loovust hävitav muusa,
komistad, kukud, ära lööd puusa.
Ma haarasin Su käest, aitasin Su püsti
ja vaatasin Sulle silma, ning ma imestan,
et Sa ei märganud, kui mu pilk uuris Su büsti.

Siis Sa minestasid.

Ma arvan, et Sa tead, mis on selle hind.
Me ükski pole enam taeva all vaba lind.

Kui Sa toibud, siis märkad, et enam mind pole.
Ehk nead end, kui ärkad, aga mind pole, ega tule.
Sa oled mu loovust hävitav muusa,
kes kord ära lõi puusa.
See väike ja rumal ja abitu tüdruk,
kes mulle tõi lilli, kes ei unustand ära.
Kes nutmast end leidis,
kui avastas, kuhu end peitsin.

Sa kadusid tagasi voodisse,
silmad sulgesid ja mind ehk jälle nägid.
Sa teadsid, et aega on vähe,
teadsid, et alles vaid õnnetu tund.
Ja seda on liiga vähe,
isegi, kui sul polnud enam und.
Äratus. Ärkad. Ja mind ikka pole.
Läksid õue ja ilm oli ikka veel kole.

Ma oletan, su päevad on kõik hallid,
kuid ööd hoopist teist värvi halli
Öösel kannul mul käiks,
mind ehk jällegi austaks.
Ilmsi on kõik nii kole,
unes ometi nii tore.

- Glöckner

esmaspäev, 20. august 2012

Hirmu imeilusad silmad

Tahtsin kogeda hirmu,
tahtsin näha neid suuri silmi.

Miskit juhtus, midagi muutus.
Kohtasin neid ilusaid silmi,
tundsin kohe, et see pilk mind läbib,
vastikusest oli isegi natuke häbi.
Olin neid silmi oodanud nii kaua,
nii pikkisilmi
nüüd ehmatusest ei teadnud, kuidas käituda
ja see kõik juhtus veel nagu filmis.

See pilk nagu kõike teadis,
paika pani mu elu, selle head ja vead.
Kirjutan sulle need read,
sest tean,
oma pilku ma sinu juuresolekul alati ühtmoodi alt ülesse vean.

Tahan hirmult õppida palju,
silmapilkselt olla võiks nii suurepärane,
silmavaatelt alati olla võiks valju.
Kaugusesse, alati kaugusesse jõllitav hirm, nii ebakorrapärane.

Sind vaadata tahaks samamoodi
- järsult, sügavalt, külmalt.
Täpselt nii, kelleks sind kunagi loodi
- järsuks, sügavaks, külmaks.

Ma lihtsalt olla tahan sinu suurim hirm.
Teistmoodi, aga siiski sinu suurim kirg.

-Zaara K


Hirmu imeilusad silmad

Mu elu oli külm,
nagu jahtund sülg,
kuid miskit juhtus,
midagi muutus:
keegi mulle peale astus
ning siis põlvili laskus,
nagu oleks keegi teinud filmi,
ise uuris altpoolt mu silmi.

Nägin tast kohe läbi
ning mul oli häbi,
sest üles sulas mu hing,
kui vaatasin sind.
Tahtsin sind
ja sa mind.
Ometigi kartsid mind
nagu puuris lind.

Taipasin siis,
et kordki tahan armastada,
mitte iga naeratust nii
kohutavalt võltsilt lavastada

Kumbki ei teadnud
kuidas käituda,
sest lõpuks elu võis naeruga täituda:
vaatasin sind
ja sa mind.
Sind vaadata tahtsin sinumoodi
-aralt, armsalt, säravalt.
Täpselt nii, kelleks sind kunagi loodi
-araks, armsaks, säravaks.

Kuid miks aina jõllitad mu silmi,
kas näed mind piiravaid pilvi?
Kas üldse mõistad mind:
tahan lihtsalt olla su suurim kirg.
Ma armastan sind.
Ometigi on mul hirm.

-Glöckner

Emotsioonisurm

Enese raiskamine on moes.
Parem oleks, et meil kuluks toes!
Kui sa loodad, et su elu keskile üldse loeb,
siis sa lihtsalt lollide lohutusele poed.

Eks meil kõigil alati emad õpetavad,
et teistele halvasti ei öelda, parem ilus ole,
muidu oma jalgadel sa enam ei lõpeta,
kuid olgem ausad, tegelikult alati näid kole.
Tee mis tahad, ikka oled mustust täis,
ainult lapsena meie taevas ilus näis.
Rahulikult oma teed edasi võiks käia
ja vahelduseks teistel päid maha lüüa.

Kui liialt armuma satud,
siiralt sul sõidab ka katus.
Kui liialt hoolima satud,
lihtsalt emotsioonisurma satud.
Kellel ikka sinu jaoks on jaksu?
Nad kõik võtavad su hingest maksu.

-Glöckner


Emotsioonisurm

Sa ajad mu hulluks!

Mäletad, ütlesid mullu,
et enese raiskamine on moes!?
Parem oleks, et meil kuluks toes!
Ma tõesti loodan, et mu elu kasvõi sulle midagi loeb.
Ah, et ainult lollide lohutusele poen?

Mullegi ema on õpetanud kombeid ja ilu.
Siis tulid sina ja ilm oli kohe kuidagi vilu.
Jahedaks läks, kuid su mõtted tõid selgust.
Kas tõesti sulle mitte miski ei loe, oh heldust..
Sa oled sõnadega aus,
las kõlada üks mõtteline paus,
lased mul arvata, et alati kui juttu teen ilust,
siis välja näen kole.
Eks see õnnetu inimese elu nii ole!
Teen, mis suudan ja ikka olen mustust täis,
kas tõesti vaid lapsena sinu taevas ilus näis?
Mul on sinust kahju,
pistaks kõik need rumalad mõtted lihtsalt ahju.

Keelad mul armuda, hoolida?
Kas tõesti nüüd muretsed, kas miskit on lahti?
Sul on õigus vaid mu hooletut armastust edukalt noolida.
Siirale emotsioonile pean jahti.
Ma tean, et sa enam ei jaksa,
aga ma luban, et ränka hinda võime selle eest elu lõpuni maksta.

-Zaara K

Kuu

Kuu on täna nii ilus,
või oli, enne kui pilve lidus.
Nüüd on kõik nii sünge,
ainult oma üleskavasmises kümblen.

Ma ei tea miks just niuke,
aga vist ongi see vanusiga siuke:
väike jook,
vetsust kostev "Öök!",
mõnus külgelöök
ning vastik rämpssöök.

Näe kuu tuli välja,
laotas nüüd end sinna üles, palja.
Tahaks ka end elada välja,
paljajalu lumes joosta, juua kalja,
kuid ei, abielusse meid loodi
ning mu palvel ahelad toodi,
mind naisele seoti, kelleks on mul voodi.

Kõik on vabatahtlik: parem magan,
kui neile loomadele end jagan.

-Glöckner


Kuu

Ma märkasin, et kuu on täna nii ilus,
enne kui, kurat, pilve lidus.
Jälle on kõik nii sünge, jahe,
alles minut-paar tagasi oli kõik veel küllaltki mahe.

Ma ei tea, ma ei tea, miks,
aga ma olen selline tüdruk, mitte just eriti viks.
Mul vanus on siuke:
väike jook,
vetsust kostev "Öök!",
mõnus külgelöök
ning vastik rämpssöök.

Näe kuu ongi siin,
laotas end sinna üles, on vaikselt kui hiir.
Tahaks, et nüüd kordki elus elaksid end välja,
sa võiksid hüpata, karata, joosta ja jääda nälga,
kuid ei, abielusse sind loodi
ning su koletul palvel ahelad toodi,
sind naisele seoti, kelleks on sul petisest voodi.

Sulle on kõik vabatahtlik: parem maga,
kui meile loomadele end jaga.
Oledki liiga vaga,
et end minuga siduda, va naga.

-Zaara K

pühapäev, 8. jaanuar 2012

Külm

Käisin täna saunas
ning pesin end üsna kaua.
Järsku kuulsin teisest toast telekat:
"Hea lugu hakkab kohe," mees seletas.
Kohe jooksin, ise täitsa alasti,
keset elutuba end nühkisin, päris kõvasti.
Külm oli ja lugu sai läbi.
Vaibal kindlasti oli häbi, et mind nõnna nägi.

Hiljem kooserdasin lumes,
seljas vaid natukene ööriiet.
Avastasin end täiskuu jumes
tühje klaaspurke aiamajja viivat.
Külm oli ja retk sai läbi,
lumel kindlasti oli häbi, et mind nõnna nägi.

Muud meist vist ei jäägi,
kui lahustunud seep vaibal,
kadunud jäljed taigal.
Aga hea, et seegi.

-Glöckner


Külm


Mees käis täna saunas
ning pesi end üsna kaua.
Järsku nägin sauna poolt tõttavat vannimütsi.
Mõtlesin, et nüüd teen kohe püksi.
Hetk hiljem seisis mees juba elutoas laual, ise täiesti alasti,
appi, see oli täpselt nii nagu vanasti.
Külm oli ja mehe lemmiklugu, mis telekast tuli, sai läbi.
Vaibal kindlasti oli häbi, et teda nõnna nägi.

Hiljem kooserdas lumes,
seljas vaid õhuke ööriie.
Kartsin, et mees end niimoodi külmetab seal täiskuu jumes.
Hakkaski äkitselt tal tohutult kiire,
lumel kindlasti oli häbi, et teda nõnna nägi.

Hommikul rääkis, et kardab.
Kardab, et muud temast ei jäägi,
kui lahustunud seep vaibal.
Viskasin nalja, et ehk jäävad ka sõrmejäljed üleeile jõkke visatud laibal.
Surmtõsiselt vastas, et hea, kui seegi.
Siis võttis suitsud ja tõmbas tikku, mis lahvatas leegi.



-Zaara K