laupäev, 8. september 2012

Kodune paradiis


visake mind üle paradiisi ukse,
süda jätab vahele viimsegi tukse
ma ausalt ei pea nägema teid endaga jäämas
ükskõik, et mu uus kodu on natuke räämas

ümberringi kõik on kahtlaselt ere
ja eemal terendab üks helekollane kere
maismaal kutsume päikeseks
koduses paradiisis äikeseks

jalad on külmenud, aga ei ole hullu
nii oli ka maismaal, nii oli ka mullu
ma vabatahtlikult tulin
kõrvus kostub ühe kauge jõe vulin

mulle lubati üksindust, vaikust ja rahu,
lubati ruumi, kuhu kahekesti ei mahu

-Zaara K


Kodune paradiis

Me elame armastusest üle tee,
sest armunud kõik on võõrad.
Meid ühendab vaid su kadund pärlikee,
ning äike, mis kõikjal taevas lõõmab.

Siin ei tunne sind päriselt keegi,
ei näe su sisemist sünget leeki
paremini tuttavad needki,
kellest ausalt lugu sa pead
kui võõrad, kes sind tegelt ei tea.

Aga mind sa sinisilm õppisid,
seepärast su elupäevad lõppesid,
üle paradiisi ukse visati,
kaasa üksindus lisati.
Sa olid mu vaikiv rahu,
aga sinna ma enam ei mahu.
Sa olid mu vaikiv ilu,
aga liiga pisike on uksepilu.

-Glöckner

Minek ja tulek


Kuhu Sa lähed?
Viid endaga kaasa kuu ja kõik tähed.
Päikesevalguse musta looriga katad.
imelise olemise lihtsalt maa alla matad.

Ma iseendaga jälle juttu vestan.
olen ja ootan, lõpuni kestan.
Mu mõtteidki keegi enam kuulda ei palu,
kõik see on üks tohutu piin ja valu.

Sind praegu ei ole, aga armastust valmis sean.
Valmistun ette, sest see on mu kohus, ma lihtsalt pean.
Su tagasitulek on tähtis ja suur,
Sa oled mu tunnete imepisike puur.

Mulle isegi meeldib, kuidas Sa mulle mõjud,
kuidas Sa mu mõtetes lihtsalt niisama hõljud.

-Zaara K


Minek ja tulek

Täna meile koju vihma toodi
ning sina jäid sügavale voodi.
Meid kahekesi igavaks loodi,
kuid sust oma sai, kui sind toodi.
Veel õhtusöögi sul voodisse tõin
ning ukse selja taga kinni lõin.

Ma iseendaga jälle juttu vestsin
olin ja ootasin, lõpuni kestsin.
Iga hetk kukkusin pahupidi hukku
sest nägin eemal seda habrast nukku
Arvasin, aga ei tundnud, et tahan teist.
Arvasin, aga ei tundnud, et ei hooli meist.

Täna meile jälle vihma toodi
ning mu endakeskne minevik ära poodi.
Arvasin, tundsin, et mu tulek oli suur,
arvasin, tundsin, et oled mu tunnete puur.
Õhtul korterit avasin, vabandust valmistasin.
Su eest avastasin, üksisilmi nutta lahistasin.

-Glöckner

reede, 7. september 2012

Kriis


vaiksed ja ohutud mõtted
röövivad aja,
jääb vaid sinu hääle talutav kaja

kuhu kiirustad, mu tööloom?
keda kardad, mu ööloom?

sul on loomekriis
sul on juba hoiak selline, et mis siis
mul on ka kergelt ükskõik
see on ju ainult sinu elust üks meeletult väike lõik

ma ei leia, et peaksin sind päästma
ma ei taha sind kuulata, aidata, headusega säästa

tuleb elada üle see kriis
võtku see aastaid siis neli või viis

kui kõik saab korda ja elad selle üle,
siis tule ja ma kallan su uuesti oma armastusega üle

-Zaara K


Kriis


Kardina tagant paistev on pime
ning mu näos valitseb koolnusine.
Kardina ees paistad sina,
ütled mulle, et minema mine.

Kuhu ma kiirustan,
kuhu see viib?
Miks mind kihutad,
ma ju elan siin...

Pidevalt uinun öösel kell kuus,
viimne suits ikka veel suus.
Ärkan alati päeval kell kolm,
ei sind, ega hommikut enam polnd.

Ei taha enam tööd,
seda öist miljööd.
Aita mind siin,
kas näed, mul on kriis?

-Glöckner

Tütarlaps

Ma tahan rääkida,
aga vaikides.
Head näha kõikides,
aga sinu silmadest lähtuda.
Enam mitte lõhkuda,
võideldes lahkuda,
vaid sulle asu pakkuda.
Tütarlaps, kes sa oled?
Tütarlaps, miks minusse poed?

-Glöckner

Noormees

Ma tahan kuulata,
aga mitte sind.
Ma tahan olla,
aga mitte puurilind.
Läbi sinu silmade kõike näha on hea,
nii suudeldes kaotame mõlemad pea.
Enam ei taha su varju jääda,
ei taha suudelda su jalgu ega lakkuda käsi, mis minu kätest on kenamad.
Loodan, et sul on mulle pakkuda midagi enamat.
Noormees, kust sa tuled?
Noormees, miks mind nähes silmad suled?

-Zaara K

Kaks aastat


Kaks aastat on läinud
ja ma pole sind isegi näinud.
Meri kõrgub üle mu kere,
varsti seisma jätab mu vere.

Ma ütlen, et tahan sind,
ometigi kardad mind.
Kaks aastat on läinud,
ja ainult teineteise jälgedes oleme käinud.

Kaks aastat on läinud.
Meie aga...mis läinud see läinud.
Sa ju teadsid, olid siin varem käinud.

-Glöckner

Kaks aastat

Kaks aastat oleme teineteisel külas käinud,
igal öösel üksteist unes näinud.
Keha on paigal,
pikali vaibal,
aga mõtted on lennus.

Pole sind kunagi päriselt tundnud,
pole huvitunud ja pole vajadust tulnud.

Ära ütle, et sa tahad mind,
ma ju sellepärast kardangi sind.

Läheb ilmselt veel vähemalt kaks aastat,
lõhud ja laamendad, tervet maailma laastad.
Siis võin öelda, kas tahad mind või mitte,
siis alles näen, kas oled valmis kasvatama titte.

Tol hetkel ma tõesti loodan,
mõttetult unistusi toodan,
et sinust saab mees,
kes seisab vapralt oma naise ees.

Meie aga.. mis läinud, see läinud.
Ma ju teadsin, ma olin su kõrval varem käinud.

-Zaara K

Hommik


See on üks neist hommikutest,
kus päike pole tõusnudki,
hommik, mida paljud pole märganudki.

Küsisin, kuhu sa vahepeal kadusid.
Vastasid, et pole lahkunudki.
Mõtlesin, et ehk valetad,
kuid kohe tundsin end haledalt.

See on üks neist hommikutest,
kus ma ei tõusegi.
Hommik, mil su voodist ei lahkugi.

-Glöckner

Hommik

See ei ole üks neist hommikutest,
kus päike oleks juba tõusnud,
hommik, mida kõik oleks märganud.

Lõpuks sa ikkagi ärkasid,
ilmselt mind nüüd kohviaurude pärast märkasid.
Sa olid magades nii kaunis,
ärgates üks lind sulle aknataga laulis.

Küsisid, kuhu ma vahepeal kadusin.
Mitte kuskile! Ma ei ole lahkunud su juurest.
"ma olin magades üksi, ma ju adusin"

Ma kinnitan
see on see hommik,
kus päike tõuseb sinu pärast.
Aga sina ei pea tõusma,
minu voodist lahkuma.
Ja ma tean, et sa ei lähe,
nüüd parem vaikime, sest hääl on mõtete vahetamisest kähe.

-Zaara K