reede, 16. detsember 2011

Tähtsuselt esimene

Ennast tähtsaks pean,
ajan sind sellega vihale, tean.
Aimasin - sa vastu ei pea oma ihale.

"viimane suudlus mul meelest ei lähe,"
su hääl tundub korraks kähe
"see suudlus alles jääb surmani. puudutab mõistust ja mitte vähe"

Lähtusid alati pedantselt oma päevakavast,
mind ei märganud keegi,
meie tülid oli saanud juba tavaks.
See kahjuks süvendas mu tähtsust teistele veelgi.

Ootamatult põlema lööb rambivalgus,
silmast silma vaadates mind tabab kaine kargus.
Kuskil eemal midagi päikesetaolist särab,
mu maailma valitseb süda, mis vaikselt mu aju järab.
Tean teistele meeldin..
"ära end tähtsaks pea"
vist paika peab panema uued reeglid..

tahaks olla muredest prii ja täiesti vaba,
aga ikkagi nukker.
sinu maailma naba


-Zaara K


Tähtsuselt esimene


Oled mu maailma naba,
aga ometi pole ma vaba.
Lähtun pedantselt oma päevakavast,
peaasi, et hoida inimesi oma sabast.

Võiksid ju mõista, et armastan ikka,
aga ei talu, kui keegi liialt armub mu pihta.
Ära ripu, lase ma olen,
sinu juurde lõpuks ikka tulen.
Elan üksi oma maailmas,
oma enese huku pilti maalimas.

Mitte, et ma sind ebatähtsaks pean,
vaid mulle nina alla hõõrud mu vead.
Vihastan, sa kihistad.

Miks me kakleme, teised juba vaatavad,
me viimane suudlus elus meelest ei lähe.
Meid varsti ajuterapeudi juurde saadavad,
sa ju mu südant varastad ja oh, mitte vähe.
Ma kardan, et mind on su elus juba niigi vähe.

-Glöckner

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar